HOOLDUSRAIE

Valgustusraie

Valgustusraie peamised eesmärgid on puistu liigilise koosseisu kujundamine ning valgus – ja toitetingimuste parandamine. Puistutes vanuses 5 kuni 20 aastat on tavaliselt üsna kõrge puude arvukus, mis võib mõnedel juhtudel ulatuda 20 000 kuni 30 000 puule hektari kohta. Kui nii palju puid jagavad maapinna toitaineid, vett ja valgust, siis jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo kahaneb ning selle tulemusena võtab tunduvalt kauem aega, enne kui sealt saab müügikõlblikku puitu. Harvenduse käigus võetakse maha kõige väiksema puud ja jäetakse kasvama terved, sirge ning hästi laasunud tüvega ning korraliku võraga puud. Valgustusraiel ei ole otseselt määratletud allesjäävate puude arvu, kuna puude arv sõltub paljudest olulistest teguritest nagu koosseisust, puude kõrgusest ja pinnase headusest. Keskmiselt jääb peale valgustusraiet alles hektari kohta kuskil 2000 kuni 4000 puud. Allesjäänud puud moodustavad kogu juurdekasvu.

Valgustusraie on selline metsamajanduslik tegevus, mis toob endaga kaasa kulud. Langetatud puud jäetakse üldjuhul metsa, kuid mõnedel juhtudel võib neid kasutada hakkpuidu valmistamiseks. Kulutused sõltuvad langetatud puude arvust hektari kohta. Valgustusraie ligikaudne hind on 64 eurot kuni 260 eurot hektari eest. Samas on antud kulutused hädavajalikud ning need saavad juba tagasi teenitud esimesel harvendusraiel.

Täna on võimalik taotleda valgustusraie teostamiseks riiklikku toetust. Sevos Talu aitab Sul välja uurida, kas Sinu valgustusraiele on võimalik antud toetust saada.

Mõningatel juhtudel on vaja teatud puistutes teha valgustusraiet 2 korda esimese 20 aasta jooksul. Valgustusraietele peavad kindlasti järgnema harvendusraied, sest ainult nii on võimalik saavutada parim metsamaa tootlus ning parim majanduslik tasuvus. Ilma valgustusraieta võib halvimal juhul hävida kogu puistu.

Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Esimene harvendusraie toimub 25 kuni 40 aastases puistus, millele järgnevad järgmised 2 kuni 4 harvendusraiet kuni lageraieni (vt lageraie). Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist.

Harvendusraie käigus võetakse esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud. Harvendusraie tulemusena väheneb puude konkurents mulla mineraal- ja toitainete, aga ka vee suhtes, samas tõuseb mulla viljakus raiejäätmete lagunemisel.

Kuna enamuses eesti erametsades pole viimase 60 aasta jooksul harvendusraieid tehtud, siis on enamus 25 kuni 80 aastastes puistutes seda tõenäoliselt hädavajalik teha. Kui harvendusraieid ei tehta toimub nõnda nimetatud looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Puistu juurdekasv väheneb ja tulevikutulu lageraie tegemisel kahaneb. Seega on harvendusraie tarvilik ja tulus tegevus. Harvendusraie annab erinevalt valgustusraiele ka tulu.

Tavaliselt toimub harvendusraie metsalangetustraktori ehk Harvesteri abil, kuid mõningatel juhtudel isegi käsitsi mootorsaega. Langetatud puude väljavedu metsast toimub metsaveotraktoriga ehk Forwarderiga. Tiheda põõsarindega (võsa ja väikesed puud) harvendusraielangil võib olla vajalik teostada nn põõsarinde raie, seda selleks, et metsalangetaja näeks langetada õigeid puid. Põõsasinde raiet tehakse puhastussaega ja raie moodustab osa üldisest raiekuludest. Põõsarinde raie vajadus otsustatakse raie planeerimisel.

Harvendusraie


Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Esimene harvendusraie toimub 25 kuni 40 aastases puistus, millele järgnevad järgmised 2 kuni 4 harvendusraiet kuni lageraieni. Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist.

Harvendusraie käigus võetakse esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud. Harvendusraie tulemusena väheneb puude konkurents mulla mineraal- ja toitainete, aga ka vee suhtes, samas tõuseb mulla viljakus raiejäätmete lagunemisel.

Kuna enamuses eesti erametsades pole viimase 60 aasta jooksul harvendusraieid tehtud, siis on enamus 25 kuni 80 aastastes puistutes seda tõenäoliselt hädavajalik teha. Kui harvendusraieid ei tehta toimub nõnda nimetatud looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Puistu juurdekasv väheneb ja tulevikutulu lageraie tegemisel kahaneb. Seega on harvendusraie tarvilik ja tulus tegevus. Harvendusraie annab erinevalt valgustusraiele ka tulu.

Tavaliselt toimub harvendusraie metsalangetustraktori ehk Harvesteri abil, kuid mõningatel juhtudel isegi käsitsi mootorsaega. Langetatud puude väljavedu metsast toimub metsaveotraktoriga ehk Forwarderiga. Tiheda põõsarindega (võsa ja väikesed puud) harvendusraielangil võib olla vajalik teostada nn põõsarinde raie, seda selleks, et metsalangetaja näeks langetada õigeid puid. Põõsasinde raiet tehakse puhastussaega ja raie moodustab osa üldisest raiekuludest. Põõsarinde raie vajadus otsustatakse raie planeerimisel.

Sanitaarraie

UUENDUSRAIE

Lageraie

Teatud vanuse juures väheneb metsa juurdekasv ja maapinna tootlikus jääb kasutamata. Mets on siis raieküps ja see tuleks asendada uue metsaga. Küpsusvanused erinevad sõltuvalt maapinna headusest ja puuliigist. Mida parem maapind, seda varem saab mets küpseks. Enamus lehtpuid saavad küpseks varem kui okaspuud.

Metsaseaduses on ära toodud noorimad lubatud vanused uuendusraiel puuliikide kaupa. Uuendusraieks on erinevaid raieviise, sõltuvalt kuidas on planeeritud taasmetsastamine. Kui on planeeritud istutus, raiutakse maha kõik puud ehk tehakse lageraie.

Lageraie on üks uuendusraie liike, millega raiutakse kogu puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest. Lageraie tegemisel säilitatakse looduslikuks uuendamiseks sobilikud puud ehk seemnepuud. Seemnepuudeks valitakse terved, heade tüve- ning võraomadustega puud. Liigiliselt on sobivaimad seemnepuud kask ja mänd, kuid jäetakse ka saart ja tamme. Raie käigus jäetakse alles ca 20 kuni 70 seemnepuud hektari kohta. Samuti jäetakse raiumata säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud.

Kui metsa on hästi hooldatud see tähendab, et on tehtud nii valgustusraiete kui ka harvendusraied, siis annab uuendusraie metsaomanikule suurt tulu.

Turberaie