Harvendusraie

Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Esimene harvendusraie toimub 25 kuni 40 aastases puistus, millele järgnevad järgmised 2 kuni 4 harvendusraiet kuni lageraieni (vt lageraie). Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist.

Harvendusraie käigus võetakse esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud. Harvendusraie tulemusena väheneb puude konkurents mulla mineraal- ja toitainete, aga ka vee suhtes, samas tõuseb mulla viljakus raiejäätmete lagunemisel.

Kuna enamuses eesti erametsades pole viimase 60 aasta jooksul harvendusraieid tehtud, siis on enamus 25 kuni 80 aastastes puistutes seda tõenäoliselt hädavajalik teha. Kui harvendusraieid ei tehta toimub nõnda nimetatud looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Puistu juurdekasv väheneb ja tulevikutulu lageraie tegemisel kahaneb. Seega on harvendusraie tarvilik ja tulus tegevus. Harvendusraie annab erinevalt valgustusraiele ka tulu.

Tavaliselt toimub harvendusraie metsalangetustraktori ehk Harvesteri abil, kuid mõningatel juhtudel isegi käsitsi mootorsaega. Langetatud puude väljavedu metsast toimub metsaveotraktoriga ehk Forwarderiga. Tiheda põõsarindega (võsa ja väikesed puud) harvendusraielangil võib olla vajalik teostada nn põõsarinde raie, seda selleks, et metsalangetaja näeks langetada õigeid puid. Põõsasinde raiet tehakse puhastussaega ja raie moodustab osa üldisest raiekuludest. Põõsarinde raie vajadus otsustatakse raie planeerimisel.